Nagu igal sügisel, nii ka nüüd, pööravad ilmad ikka tuuliseks kui me oma loomadele Kesselaiule järele sõidame. Õnneks on meil abiks ja toeks merekaru Uno.

Loomaveohaagis parvele kinnitatud ja sõit võib alata.

Rühkisime suure kalapaadiga Kesse poole, nautisime tormist merd ja olime rõõmsad, et meil ikka Uno on.

Lõpuks hakkas Kesse-Jaani sadam paistma

Ja ega siis enam pilti pole aega teha. Tuul trügis paati ja parve kaldasse, oli tükk tegemist et kõik sõiduriistad terveks jääksid. Käru maha, lambad kokku, järelkärusse ja taas sadamasse. Lammaste kokku ajamisel sell aastal, õnneks, probleemi polnud ja kõik läks jälle kiiresti ja pildid jäid tegemata. See-eest tegin pildi, et lambad siiski olemas ja parvel. Taas algab sõit ja nüüd täislastis.

Täislast sai tublilt kinnitatud

Tuul puhus ja kiigutas paati

Olemegi Virtsus. Parv paadi tagant ära ja lohistades kai äärde kinni.

Taaskord tundsime, et meil on meeste musklite rammu ikka rohkem vaja.

Kui Virtsu sadamast praamile saime oli ikka kindel tunne küll. Seiklused on toredad aga jube väsitavad.

Ja lõppvaatus Rannaniidi, Lõetsa küla

Natuke määrdunud loomad aga ….. Lõpp hea, kõik hea!